Interneti eelkäija, mille loojad ei teadnud, mida nad loovad
- aasta oktoobri lõpus, õhtul kell pool üksteist, istus California ülikooli tudeng Charley Kline arvuti taga ja trükkis sõna “login”. Esimesed kaks tähte jõudsid 560 kilomeetri kaugusele Stanfordi uurimisinstituuti. Siis süsteem kukkus kokku. Seega oli ajaloo esimene sõnum üle arvutivõrgu lihtsalt “Lo” – mitte kavandatud tähenduse, vaid tehnilise rikke tõttu. Parem sümboolset sisu ei saakski olla: keegi ei teadnud täpselt, kuhu see kõik viib. History of Information
ARPANET sündis külma sõja ärevuses. Sõjaväejuhid otsisid arvutisidevõrku, millel poleks keskset sõlme – mingit peakorterit ega baasi, mida vaenlane saaks ühe löögiga hävitada ja kogu süsteemi välja lülitada. Idee oli lihtne: kui võrk on hajutatud, pole midagi, mida tuumapommiga maha lüüa. Encyclopedia Britannica
Tegelikkuses kasvas idee välja palju argisemast probleemist. Robert Taylor, kes sai 1966. aastal ARPA infotehnoloogia osakonna juhiks, märkas, et tema kabinetis seisab kolm erinevat terminali kolme erineva suurarvuti jaoks. Igaühest pidi ta eraldi sisse logima. Küsimus kerkis iseenesest: miks ei saa ühte terminali kasutada mis tahes arvutiga? Sellest tüütusest sündis projekt, mis muutis maailma. TechTarget
- aastal sõlmis ARPA lepingu ettevõttega BBN Technologies, kes pidi ehitama esimesed ruuterid – seadmed nimega Interface Message Processors ehk IMP-id, mis võimaldasid sõnumite edastamist erinevate arvutite vahel. Täna nimetatakse neid lihtsalt ruuteriteks. Iga lauaarvuti taga olev seade, mis su internetiühenduse käimas hoiab, on otsene järeltulija sellest masinast. DARPA
Võrgu arhitektuuriline läbimurre oli pakettvahetus. Eelmine loogika – nagu telefonis – tähendas, et kaks arvutit hõivasid ühenduseks terve liini. Pakettvahetus lõikas sõnumi väikesteks tükkideks, saatis need erinevaid teid pidi laiali ja pani vastuvõtja poolel uuesti kokku. Kui üks sõlm võrgust välja langes, leidsid paketid lihtsalt teise tee. See oli täpselt see omadus, mida sõjavägi tuumakindluse nimel soovis. DARPA
- aasta lõpuks oli võrgus neli sõlme: UCLA, Stanfordi uurimisinstituut, California ülikooli Santa Barbara üksus ja Utah’ ülikool. Ühendus UCLA ja Stanfordi vahel tehti püsivaks novembris 1969. Kui sa sel hetkel oleksid küsinud, milleks see võrk mõeldud on, oleks vastus olnud: ressursside jagamine. Teadlased said lõpuks kasutada kaugarvuteid, kuhu muidu oleks tulnud lennata. DARPA
Siis tuli midagi ootamatut. 1971. aastal saatis Ray Tomlinson BBN-ist esimese e-kirja üle võrgu. Kahe aasta pärast, 1973. aastal, näitas ARPA uuring, et kolmveerand kogu võrguliiklusest koosnes e-kirjadest. Keegi polnud seda planeerinud. Inimesed lihtsalt avastasid, et kirjutada kellelegi teisele on palju huvitavam kui jagada arvutiaega. Wikipedia
- aasta 1. jaanuaril võeti kasutusele TCP/IP protokoll – see standard, mis defineerib tänaseni, kuidas andmed internetis liiguvad. Samal aastal jagati ARPANET kaheks: sõjaväeline ja tsiviilne pool. Sõna “internet” hakati kasutama nende kahe võrgu kombinatsiooni kohta. 1986. aastal võttis ARPANETi selgroo rolli üle NSF-i võrk. 1989. aastal lülitati ARPANET välja ja 1990. aastal lõplikult likvideeritud. TechTargetTechTarget
Selleks hetkeks oli asi juba ammu käest läinud. Tim Berners-Lee töötas CERNis veebilehitseja kallal. Mosaic browser tuli 1993. aastal. Eesti ühendus internetiga tehti 1992. aastal – kolm aastat pärast seda, kui ARPANET ametlikult eksisteerida lakkas.
Kogu lugu võtab kokku üks detail: ARPA tollane direktor Charles Herzfeld ütles hiljem, et ARPANET ei loodud sõjalise käsuahela tuumakindluse tagamiseks, nagu paljud hiljem väitsid. See sündis teadlaste frustratsioonist – riigis oli liiga vähe võimsaid arvuteid ja liiga palju inimesi, kes neile ligi ei pääsenud. Sõjaväe raha, teadlaste uudishimu, ühe mehe kolm terminali kabinetis – ja viiskümmend aastat hiljem hoiad sa taskus seadet, mis on ühenduses kogu inimkonna teadmistega.
Lisaks veel: terminalid, mis need on?
1969. aastal tähendas terminal midagi väga erinevat tänasest.
Hostarvutid sõlmedes olid suured mainframe-masinad – iga ülikool kasutas oma tüüpi:
- UCLA: SDS Sigma 7
- Stanford (SRI): SDS 940
- UCSB: IBM 360/75
- Utah: DEC PDP-10
Esimene IMP ehk ruuter ise oli ehitatud Honeywell DDP-516 arvutist, 12 kilobaiti mäluga. LivingInternet
Kasutajaterminalid olid nn “dumb terminals” – ekraanita, arvutusvõimeta seadmed. Kasutajad istusid selliste terminalide taga nagu teletaibimasinad ja jooksutasid programme ühendatud mainframe’il. 1972. aasta suure avaliku demo ajal oli Washingtonis hotellis 40 erinevate tootjate terminali – tõenäoliselt kõik hardcopy terminalid ehk sisuliselt teletaibimasinad, mis trükkisid väljundi paberile, mitte ekraanile. TechTargetTwo Bit History
Näiteks Multicsi süsteem kasutas algselt Teletype Model 37 terminale, kuna need olid täis-ASCII terminalid. Multicians
Murrang tuli 1971. aastal – võeti kasutusele Terminal Interface Processor (TIP), mis võimaldas terminalidel otse ARPANETi sisse logida ilma hostarvutita. Üks TIP sai ühendada kuni 63 terminali korraga. LivingInternetHistoryofcomputercommunications