{"id":13,"date":"2026-05-15T05:44:02","date_gmt":"2026-05-15T05:44:02","guid":{"rendered":"https:\/\/garage4.me\/?p=13"},"modified":"2026-05-15T05:44:02","modified_gmt":"2026-05-15T05:44:02","slug":"interneti-eelkaija-mille-loojad-ei-teadnud-mida-nad-loovad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/garage4.me\/?p=13","title":{"rendered":"Interneti eelk\u00e4ija, mille loojad ei teadnud, mida nad loovad"},"content":{"rendered":"\n

Interneti eelk\u00e4ija, mille loojad ei teadnud, mida nad loovad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. aasta oktoobri l\u00f5pus, \u00f5htul kell pool \u00fcksteist, istus California \u00fclikooli tudeng Charley Kline arvuti taga ja tr\u00fckkis s\u00f5na “login”. Esimesed kaks t\u00e4hte j\u00f5udsid 560 kilomeetri kaugusele Stanfordi uurimisinstituuti. Siis s\u00fcsteem kukkus kokku. Seega oli ajaloo esimene s\u00f5num \u00fcle arvutiv\u00f5rgu lihtsalt “Lo” \u2013 mitte kavandatud t\u00e4henduse, vaid tehnilise rikke t\u00f5ttu. Parem s\u00fcmboolset sisu ei saakski olla: keegi ei teadnud t\u00e4pselt, kuhu see k\u00f5ik viib. History of Information<\/a><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    ARPANET s\u00fcndis k\u00fclma s\u00f5ja \u00e4revuses. S\u00f5jav\u00e4ejuhid otsisid arvutisidev\u00f5rku, millel poleks keskset s\u00f5lme \u2013 mingit peakorterit ega baasi, mida vaenlane saaks \u00fche l\u00f6\u00f6giga h\u00e4vitada ja kogu s\u00fcsteemi v\u00e4lja l\u00fclitada. Idee oli lihtne: kui v\u00f5rk on hajutatud, pole midagi, mida tuumapommiga maha l\u00fc\u00fca. Encyclopedia Britannica<\/a><\/p>\n\n\n\n

    Tegelikkuses kasvas idee v\u00e4lja palju argisemast probleemist. Robert Taylor, kes sai 1966. aastal ARPA infotehnoloogia osakonna juhiks, m\u00e4rkas, et tema kabinetis seisab kolm erinevat terminali kolme erineva suurarvuti jaoks. Iga\u00fchest pidi ta eraldi sisse logima. K\u00fcsimus kerkis iseenesest: miks ei saa \u00fchte terminali kasutada mis tahes arvutiga? Sellest t\u00fc\u00fctusest s\u00fcndis projekt, mis muutis maailma. TechTarget<\/a><\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. aastal s\u00f5lmis ARPA lepingu ettev\u00f5ttega BBN Technologies, kes pidi ehitama esimesed ruuterid \u2013 seadmed nimega Interface Message Processors ehk IMP-id, mis v\u00f5imaldasid s\u00f5numite edastamist erinevate arvutite vahel. T\u00e4na nimetatakse neid lihtsalt ruuteriteks. Iga lauaarvuti taga olev seade, mis su interneti\u00fchenduse k\u00e4imas hoiab, on otsene j\u00e4reltulija sellest masinast. DARPA<\/a><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

      V\u00f5rgu arhitektuuriline l\u00e4bimurre oli pakettvahetus. Eelmine loogika \u2013 nagu telefonis \u2013 t\u00e4hendas, et kaks arvutit h\u00f5ivasid \u00fchenduseks terve liini. Pakettvahetus l\u00f5ikas s\u00f5numi v\u00e4ikesteks t\u00fckkideks, saatis need erinevaid teid pidi laiali ja pani vastuv\u00f5tja poolel uuesti kokku. Kui \u00fcks s\u00f5lm v\u00f5rgust v\u00e4lja langes, leidsid paketid lihtsalt teise tee. See oli t\u00e4pselt see omadus, mida s\u00f5jav\u00e4gi tuumakindluse nimel soovis. DARPA<\/a><\/p>\n\n\n\n

        \n
      1. aasta l\u00f5puks oli v\u00f5rgus neli s\u00f5lme: UCLA, Stanfordi uurimisinstituut, California \u00fclikooli Santa Barbara \u00fcksus ja Utah’ \u00fclikool. \u00dchendus UCLA ja Stanfordi vahel tehti p\u00fcsivaks novembris 1969. Kui sa sel hetkel oleksid k\u00fcsinud, milleks see v\u00f5rk m\u00f5eldud on, oleks vastus olnud: ressursside jagamine. Teadlased said l\u00f5puks kasutada kaugarvuteid, kuhu muidu oleks tulnud lennata. DARPA<\/a><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

        Siis tuli midagi ootamatut. 1971. aastal saatis Ray Tomlinson BBN-ist esimese e-kirja \u00fcle v\u00f5rgu. Kahe aasta p\u00e4rast, 1973. aastal, n\u00e4itas ARPA uuring, et kolmveerand kogu v\u00f5rguliiklusest koosnes e-kirjadest. Keegi polnud seda planeerinud. Inimesed lihtsalt avastasid, et kirjutada kellelegi teisele on palju huvitavam kui jagada arvutiaega. Wikipedia<\/a><\/p>\n\n\n\n

          \n
        1. aasta 1. jaanuaril v\u00f5eti kasutusele TCP\/IP protokoll \u2013 see standard, mis defineerib t\u00e4naseni, kuidas andmed internetis liiguvad. Samal aastal jagati ARPANET kaheks: s\u00f5jav\u00e4eline ja tsiviilne pool. S\u00f5na “internet” hakati kasutama nende kahe v\u00f5rgu kombinatsiooni kohta. 1986. aastal v\u00f5ttis ARPANETi selgroo rolli \u00fcle NSF-i v\u00f5rk. 1989. aastal l\u00fclitati ARPANET v\u00e4lja ja 1990. aastal l\u00f5plikult likvideeritud. TechTarget<\/a>TechTarget<\/a><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

          Selleks hetkeks oli asi juba ammu k\u00e4est l\u00e4inud. Tim Berners-Lee t\u00f6\u00f6tas CERNis veebilehitseja kallal. Mosaic browser tuli 1993. aastal. Eesti \u00fchendus internetiga tehti 1992. aastal \u2013 kolm aastat p\u00e4rast seda, kui ARPANET ametlikult eksisteerida lakkas.<\/p>\n\n\n\n

          Kogu lugu v\u00f5tab kokku \u00fcks detail: ARPA tollane direktor Charles Herzfeld \u00fctles hiljem, et ARPANET ei loodud s\u00f5jalise k\u00e4suahela tuumakindluse tagamiseks, nagu paljud hiljem v\u00e4itsid. See s\u00fcndis teadlaste frustratsioonist \u2013 riigis oli liiga v\u00e4he v\u00f5imsaid arvuteid ja liiga palju inimesi, kes neile ligi ei p\u00e4\u00e4senud. S\u00f5jav\u00e4e raha, teadlaste uudishimu, \u00fche mehe kolm terminali kabinetis \u2013 ja viisk\u00fcmmend aastat hiljem hoiad sa taskus seadet, mis on \u00fchenduses kogu inimkonna teadmistega.<\/p>\n\n\n\n

          Lisaks veel: terminalid, mis need on?<\/h2>\n\n\n\n

          1969. aastal t\u00e4hendas terminal midagi v\u00e4ga erinevat t\u00e4nasest.<\/p>\n\n\n\n

          Hostarvutid s\u00f5lmedes<\/strong> olid suured mainframe-masinad \u2013 iga \u00fclikool kasutas oma t\u00fc\u00fcpi:<\/p>\n\n\n\n